USA riiklike keskkonnaprognooside keskuste andmetel oli 3. juuli maailmas kuumim päev, mil Maa pinnal tõusis keskmine temperatuur esimest korda üle 17 kraadi Celsiuse järgi, ulatudes 17,01 kraadini Celsiuse järgi. Rekord püsis aga vähem kui 24 tundi ja purunes uuesti 4. juulil, ulatudes 17,18 °C-ni. Vaid kaks päeva hiljem, 6. juulil, saavutas globaalne temperatuur taas rekordi, purustades 4. ja 5. juuli rekordid. Globaalne keskmine temperatuur 2 meetri kõrgusel Maa pinnast ulatub 17,23 °C-ni.
Kõrge temperatuuri mõju põllumajanduslikule tootmisele
Kõrge temperatuur avaldab põllumajanduslikule tootmisele suurimat mõju. Päevane kõrge temperatuur pärsib taimede fotosünteesi ning vähendab suhkru sünteesi ja kogunemist, öösel aga kiirendab see taimede hingamist ja tarbib taimedelt rohkem toitaineid, vähendades seeläbi taimede saagikust ja kvaliteeti.
Kõrge temperatuur kiirendab ka taimede vee aurustumist. Transpiratsiooniks ja soojuse hajumiseks kulub suur kogus vett, mis rikub taime veetasakaalu, põhjustades taime närbumist ja kuivamist. Kui taim õigeaegselt ei kasteta, kaotab see kergesti vett, kuivab ja sureb.
Vastumeetmed
Vee kasutamine põllukultuuride ümbritseva õhu temperatuuri reguleerimiseks on kõige mugavam variant. Ühelt poolt saab see lahendada niisutusprobleemi ja samal ajal reguleerida temperatuuri ning luua põllukultuuride kasvuks sobiva keskkonna.
1. Põhjamaised põllukultuurid
Põhjas on enamasti suured tasase põllumaa alad ning varjutamine või kunstlik kastmine jahutamiseks ei ole kohane. Kui avamaal kasvavad põllukultuurid, nagu mais, sojaoad ja puuvill, puutuvad kriitilistel kasvuperioodidel kokku kõrge temperatuuriga, tuleks neid piisavalt kasta, et alandada maapinna temperatuuri ja soodustada veeimavust, et vältida kahjustusi, mis tekivad suurema vee läbiimbumise kui juurte imendumise tõttu.
Põhjapoolsetes piirkondades, kus vee kvaliteet on selge, saab põllumajandusliku niisutamise abistamiseks kasutada iseimevaid tsentrifugaalpuhta vee pumpasid. Iseimeval pumbal on suur veemahutavus õõnsuses ja vee sisse- ja väljalaskeäärikutel on suur kandevõime. See saab suvel päikesepaistelise ilmaga loota oma suurepärasele iseimevale jõudlusele, mis võimaldab jõevett kiiresti põllule juhtida, parandada kohalikku kliimat ja kaitsta põllukultuure kõrge temperatuuriga seotud mürgistuse eest.
Joonis | Puhta vee tsentrifugaalpump
2.Lõunapoolsed põllukultuurid
Lõunas on suvel peamised põllukultuurid riis ja jamss. Need on põllukultuurid, mis vajavad laia kastmisala. Nende põllukultuuride puhul ei ole kasvuhoones jahutamine teostatav ja neid saab reguleerida ainult veega. Kõrgete temperatuuride korral saab kasutada sagedast madala veega kastmist, päevast kastmist ja öist drenaaži, mis aitavad tõhusalt alandada põllu temperatuuri ja parandada põllu mikrokliimat.
Lõunapoolsed haritavad maad on hajutatud ja jõed sisaldavad enamasti muda ja kruusa. Puhta vee pumba kasutamine ilmselgelt ei sobi. Saame valida iseimeva reovee tsentrifugaalpumba. Võrreldes puhta vee pumbaga on sellel laiem voolukanali disain ja hea reovee läbilaskvus. See tuleb valida. 304 roostevabast terasest keevitatud võll parandab tõhusalt vastupidavust ja kohandub hommikuste ja õhtuste töötingimustega põllul. Päeval juhitakse sisse jõevett, et aidata jahutada ja täiendada kasvuks vajalikku veeallikat. Öösel juhitakse põllult liigne vesi pumba abil ära, et vältida põllukultuuride juurte surma hapnikupuuduse tõttu.
Viimastel aastatel on äärmuslikud kliimamuutused jätkuvalt mõjutanud tootmist ja elu. Nii põuad kui ka üleujutused on esinenud sageli. Veepumpade roll on muutunud üha olulisemaks. Need suudavad kiiresti ära juhtida vettinud vee ja tagada kiire niisutuse, et kaitsta põllumajandust ja parandada põllumajanduse tõhusust.
Joonis | Iseimev reovee tsentrifugaalpump
Rohkema sisu saamiseks jälgige Purity Pump Industryt. Jälgige, meeldige ja koguge.
Postituse aeg: 17. november 2023